Vana läbielamine võib aktiveeruda näiteks siis, kui praeguses olukorras on midagi tuttavat – inimese käitumine, hääletoon, lõhn või heli, tõrjutuse tunne, kontrolli kaotamine, konflikt või hoopis lähedus. Seos ei pruugi olla teadlik, kuid keha ja närvisüsteem võivad reageerida ohule, mida nad justkui juba tunnevad.

Seetõttu võime mõistusega endale öelda: „Midagi hirmsat ju ei juhtunud.“
Aga meie reaktsioon räägib teist keelt.

Konstellatsioonis uurime lisaks veel üht tasandit: kas see, mis minus praegu nii tugevalt reageerib, on seotud ainult minu enda varasemate kogemustega või võib siin olla seoseid ka minu peresüsteemi ja suhetega.

Mõnikord hakkavad töös nähtavaks saama korduvad mustrid: mahajätmise hirm, liigne vastutus, raskus lähedust vastu võtta, vajadus kõike kontrollida või tunne, et pean teiste eest hoolitsema isegi iseenda arvelt.

Konstellatsioon ei taha niivõrd teada: „Mis sul viga on?“
Pigem uurime: „Millega võib see reaktsioon seotud olla ja millele see püüab tähelepanu juhtida?“

Vahel annab juba mustri nähtavaks saamine võimaluse vaadata oma tänaseid suhteid ja valikuid hoopis teise pilguga.

Millal sina viimati reageerisid millelegi endalegi ootamatult tugevalt – kuigi väliselt ei tundunud selleks olevat kuigi suurt põhjust?

Mis sind selles olukorras nii tugevalt puudutas?

Vahel võib just sellise reaktsiooni taga peituda midagi enamat kui see, mis toimub siin ja praegu.

Katri Pääsuke
konstellöör ja süsteemne terapeut